Eesti Vabariik     - 99.

20.veebruaril Lasnamäe Vene Gümnaasiumi aulas toimus koolisisene Eesti-teemaline viktoriin keelekümblusklassidele. Võitluses osales kuus segavõistkonda, kuhu kuulusid klassisisese vooru edukalt läbinud õpilased, nooremad olid 1.c klassist ja vanemad olid 6.c klassist. Viktoriini küsimused olid eesti keele, looduse ja  kultuuri vallast, ei puudunud ka publikule mõeldud küsimused.

Küsimused panid kokku õp.K.Kiipus, õp.O.Koch, õp.E.Johanson, õp. A.Avent,  õp.S.Erm ja õp.V.Mesilane.

Võitlus kujunes äärmiselt tasavägiseks ning võistkondade tulemuste vahe oli ainult 1 punkt.

Esimese koha 15 punktiga sai võistkond nr 6, koosseisus Aljona Kipel, Bogdan Teleš, Ilmar Pärn, Laura Ljamkina, Adelina Fjodorova ja Polina Mirošnitšenko.

Teine koht 14 punktiga kuulub võistkonnale nr 4, koosseisus Anastasia Smirnova, Katerina Borissova, Adelia Teknedžan, Polina Sharapova ja Nicole Nikitina.

Kolmandale kohale 13 punktiga jäi meeskond nr 3, koosseisus Anita Kolesnikova, Daniil Sedoi, Ksenia Simonjuk, Mihhail Jefremov, Elina Levikina ja Emilija Alijeva. 

Vabariigi sünnipäevaks 23. veebruaril koguneti pidulikult kokku.

 Eesti Vabariigi 99. aastapäevale pühendatud aktus  algas  hümni ühis laulmisega.

Suur tänu muusikaõpetajale Viktoria Uljanovale.

Anti üle ka erinevaid autasusid koolisisesel eesti keele olümpiaadil  edukalt osalenud 5.c ja 6.c klassi õpilastele, jagati tänukirju parimatele eesti keele õppijatele 1.c, 2.c, 3.c ja 4.c klassist ning tänati  Eesti-teemalises viktoriinis edukalt osalenud õpilasi.

 Parimad õppijad on:

1.c klassist: Sandra-Nicole Zotikova, Anita Kolesnikova, Elina Jelagina, Dmitry Shramov, Alina Reisenbuk, Aljona Kipel, Sofija Kuts, Leonid Sleptsov, Daniel Laas ja Karolina Abzalon.

2.c klassist: Katerina Borissova, Kristina Danilova, Sofia Korabljova, Veniamin Lebedev, Martin Nosajev, Jegor Poljakov, Karina Zelenko, Artjom Timofejev, Artjom Tšernõšov.

3.c klassist: Armina Kazaryan, Sofia Andreeva, Adelia Teknedžan, Darja Patrakova, Kirill Golubev.

4.c klassist: Alisa Astrelina, Nikita Bogatov, Igor Gavrilov, Mihhail Jefremov, Darja Karpina, Arina Kuldsaar, Laura Ljamkina, Kirill Minajev, Sofia Moškina, Darja Spiridonova.

 Eesti keele olümpiaad keelekümblusklassidele toimus veebruari teisel nädalal. Kohad jagunesid järgnevalt:

5.c klass:

I koht – Elina Levikina

II koht – Kristiina Padar

III koht – Matvei Obmetko

6.c klass:

 I koht -  Polina Mirošnitšenko

II koht -  Nicole Nikitina

 III koht - Karina Beimanova.

Täname kooli juhtkonda toredate auhindade eest!

Suur tänu kõigile!

Head Vabariigi aastapäeva!

Avastuslik keskkonnapäev Sagadis ja Altjal. 10.A klass. 18.oktoobril

18. oktoobril toimus avastuslik ja uurimuslik tutvumine Lahemaa looduse ja kultuuripärandiga Sagadi looduskoolis ja metsamuuseumis ning Altja loodusrajal.  

Programm kestis 4 tundi ning koosnes kolmest osast.

Kõigepealt väikestes rühmades ülesandeid lahendades tutvus 10. A klass metsamuuseumi ekspositsiooni ja looduskooli vahenditega.

Tegevused Sagadi metsamuuseumis: rühmad lahendasid ülesandeid, mis on seotud näitusega “Mets toidab”  

Tegevused Sagadi looduskoolis:  erinenevaid õppevahendeid ja-materjale kasutades lahendati ülesandeid, mille teemadering on “Eluslooduse süsteem”, “Elurikkus”, “Ökosüsteemi teenused”

Seentega värvimine. Mõningaid seeni kasutatakse soki lõngade värvimiseks

Maailma suurimad männikäbid.

Selleks, et teada saada puu vanust, loeti aastarõngad.

Maastikumäng Altja loodusrajal

Maastikumängu teemaks oli “Lahemaa looduse mintmekesisus ja inimmõju”.

Maastikumäng viis metsa, jõe ja mere äärde ning pani mõtlema inimese ja looduse seostele.  

Keskkonnapäeva tulemused  Iga õpilane:

1)  teadvustas looduse  ja ühiskonna vastastikuseid seoseid

2)  määras ning analüüsis keskkonnaprobleeme, eristas neis loodusteaduslikku ja sotsiaalset komponenti

3) mõistis organismide omavahelisi suheteid ja seoseid eluta keskkonnaga

4) väärtustas bioloogilist mitmekesisust ning vastutustundlikku ja säästvat eluviisi

Õpilasi saatsid eesti keele õpetajad: Ruslana Kartsev, Viktoria Mesilane

Projekt "Tallinn - meie pealinn" 27.09.2016

27. september 2016 Vaatamata tihedale udule, leidsid teisipäeva hommikul õnnelikult tee Õpetajate majja Läänemaa Ühisgümnaasiumi ja Tallinna Lasvamäe Vene Gümnaasiumi õpilased. Lõbusalt ja lauluga algaski kõik. Läänemaa noored kirjeldasid meile oma koolielu hoogsa lauluviisi saatel ja Tallinna noored esitasid oma laulu innovaatiliselt – karaokena. Esimese tõsise katsumusena tuli õpilastel orienteeruda Tallinna vanalinnas. Nad otsisid üles mitmed huvitavad ajaloolised paigad, tutvusid nendega, lahendasid mitmesuguseid ülesandeid ja tegid pilte. Kõige sellega saadi üsna hästi hakkama. Orienteerumisele järgnenud lõunalauas jätkus ülesannete lahendamine ja seejärel tuli end veel edukalt viktoriinist läbi närida. Ühiselt leidsid vastused ka nuputamisülesanded. Lõpuks aga asusid joonele võistkondade kaptenid. Järjest vastati küsimustele ja õige vastuse korral sai kapten edasi mängida, st vastata järgmiselegi küsimusele. See oli tore mäng, sest  oli kaks väga tasavägist kaptenineiut, kes andsid järjest ja järjest õigeid vastuseid. Kuna nende jõukatsumine oli nii tasavägine, siis lõpuks otsustasime kuulutada mängu võitjaks mõlemad. Väga tublid olite. Aplaus!

Kogu päeva jooksul toimus aga ikkagi võistlus võistkondade vahel ja seepärast liideti  lõpuks kokku kõik päeva jooksul kogutud punktid. Neid punkte sai päris palju. Kõige rohkem punkte kogunud võistkond kuulutati päeva võitjaks.
Palju õnne, võistkond nr 2 “Pingviinid”. Väga hästi tehtud!
Loomulikult olid ka kõik teised võistkonnad väga tublid, lihtsalt see oli “Pingviinide” võidupäev.

Soovime kõigile õnne ja õnnestumisi nii käesolevaks õppeaaskaks kui ka edaspidiseks!

Õpilasi valmistasid ette ja saatsid üritusele Ruslana Kartsev ja Viktoria Mesilane.

Tantsuhoos!

"Koomiksite töötuba"

Lasnamäe Vene Gümnaasiumi õpilased osalevad projektis "Koomiksite töötuba".
Kevadel käisid  8. klassi õpilased Paepealse raamatukogus külas, kus lepiti kokku
et   külastame samade lastega koomiksi - ja
graafikalaudade töötuba oktoobris.

6. oktoobril käisid 9.a klassi õpilased ise koomikseid  tegemas.

Töötuba toimus kesklinnas, Estoni pst 8.

„Pandipakendite taaskasutamise lugu“.

Lasnamäe Vene Gümnaasiumi õpilased osalevad projektis Keskkonnahariduslikud programmid Tallinna koolidele 2015/2016.

 

Teisel oktoobril 5.c klassi õpilased võtsid osa Eesti Pandipaken 
 
di koostatud haridusprogrammist „Pandipakendite taaskasutamise lugu“.
Õppekäik koosnes ligi 1,5 tundi kestvast õppetunnist ja ekskursioonist pandipakendite käitluskeskusesse. Õppetunni raames tutvustati õpilastele pandisüsteemi ning räägiti pakendite taaskasutamise tähtsusest. Tunni märksõnadeks olid avatud arutelu, illustreerivad videolõigud, lühiviktoriin, meened ja võimalus ise katsuda plastpudelist valmistatud fliisi või näiteks graanuleid.

 

Lühiviktoriini parimad said auhindu.

 

Ja nüüd mõned laste kirjutatud read:

 

 „Meie klass käis eksursioonil Eesti Pandipakendis. Seal meile räägiti, miks on vaja pudelid taaraautomaati panna. Meile näidati, kuidas pudeleid ümbertöödeldakse ja öeldi, mida pandipakenditest tehakse. Oli ka viktoriin. Selles mõned võitsid ja nendele anti rohkem kingitusi, kuid ka kõik teised said mälestuseks kingitusi. Mulle meeldis, seal oli huvitav.“

                                                                                                                       (Daniel Milišnikov)

 

„Mulle meeldis Eesti Pandipakendis, sest seal huvitavalt jutustati, milleks me peame pudelid taaraautomaati viima. Veel näidati, kuidas tehakse klaaspudelid katki ja see meeldis mulle kõige rohkem.“

                                                                                                                       (Nicole Nikitina)

 

„Mulle meeldis väga eksukrsioon, mille korraldas meie klassile Eesti Pandipakend. Ekskursioonijuhti kuulates sain ma palju teadmisi. Varem ma ei teadnud, et igat plast-, metall- või klaasjoogipakendit on võimalik taaskasutada. Ma imestasin, et kasutatud plastjoogipakendist tehakse särke, pesulappe ja vaipu. Metallpakendist saab teha auto- ja jalgrattaosi.

Ma tahan, et meie maa oleks tulevikus kauni ja puhta loodusega. Ja selleks tuleb säästa keskkonda juba praegu. Ei tohi kasutatud plast- ja metalltaarat randa või metsa jätta.

Mul on väga hea meel, et Eesti pandipakend teeb sellist head asja meie ja looduse jaoks.“

                                                                                                               (Jekaterina Mordvinova)